Kui kodust lahkute, jätke tuled põlema!

Selliseks on kujunenud näitlikult meil kortermajades propageeritav ja ka mõnel elamul väljaehitatud ventilatsioonilahendus.

Nii ,,tuledega“ kui ka ventilatsiooniga on seotud energiakulu mille maksab kinni korteriomanik.

Elektrivalgustus on nähtav , selleks kulutatav energiahulk täpselt mõõdetav ja korteriomanik teab selle hinda. Korterite õhuvahetusega on vastupidine olukord.

Õhuvahetus ei ole nähtav, selle mõõtmine praktiliselt teostamatu ja selle eest maksmine toimub koos korteri küttega ning korteriomanik ei taju kui palju õhuvahetus maksab.

Kui küttekulude jaotamiseks elamus kasutatakse ebatäpset, kuid asendamatut individuaalset küttekulu arvestuse süsteemi (edaspidi ,,IKAS“) on kaudne side korteri õhuvahetuse suuruse ja küttearvete vahel olemas . Ei ole ju vaja eriharidust piiramaks külma õhu sissevoolu ruumi, mille küttekehale on paigaldatud IKAS-e andur.

Aastaid tagasi oli ventilatsiooni projekteerimise aluseks kõigile elamutele ühised normid kus oli määratud eluruumides vajalik värskeõhu kogus, samuti WC, vannitubadest, köökidest väljatõmmatav õhukogus.

Nüüd kehtivad standardid ; Ruumide õhuvahetust on määratletud sisekliima standardis EVS-EN 15 251:2007. Antud standardi on tabel 2.5 ,,Näited eluhoone ventilatsiooni õhuvooluhulkadest ventilatsioonisüsteemide püsiva töö juures ruumide kasutusaegadel. Standardis on kolm klassi.

1 klassil on kõige rangemad nõuded ruumiõhu parameetritele ja mille täitmiseks tuleb teha kõige suuremaid kulutusi.

3 klassi nõuded on kõige ,,nõrgemad“ ning korteri ruumide õhuvahetuse osas kattuvad need ligikaudu varem kehtinud ventilatsiooni normidega s.o 3 toalise korteris vajaliku õhuvahetuse suurus on ~30//s.

Kortermajades tegeliku õhuvahetuse suurus sõltub oluliselt elamu ventilatsioonisüsteemi ja küttesüsteemi tööst. Majades kus toimub ,, nn. loomulik“ ventilatsioon , on tõhusus seotud elamu kõrgusega. Mida kõrgem on hoone seda parem on õhuvahetus. Seda just alumistel korrustel.

2009 a. TTÜ poolt teostatud uuringu kohaselt oli õhuvahetuskordarvud magamistubades 4 – 25 !!! korda väiksemad 2 klassile ettenähtust. Sama uuring näitas , et puuduliku ventilatsiooni tõttu oli siseõhu suhteline niiskus mõnedes korterites ja süsihappegaasi (CO2) tase enamikus korterites suurem kui madalamale klassile ette nähtud.

Olemasolevate elamute alaventileerimist kinnitavad ka elamutele teostatud energiaauditid. Ventilatsiooni määr on auditites arvutatud kaudselt koostades elamute soojusbilansid. Arvutamisel olid aluseks; elamu kütteks ja ventilatsiooniks tarbitud soojushulgad, elamus tekkiv vabasoojus ja elamu välispiirete suurus ja soojapidavus. Elamu soojusbilansist lähtudes on elamute tegelik keskmine õhuvahetus 20-25% madalama klassi ettenähtust.

Käesoleval ajal, suures osas Kredexi toetusrahadele, toimub kortermajades soojussäästumeetmete rakendamine. 35% toetusrahade saamiseks on üldjuhul vaja täiendavalt soojustada elamu välispiirded ja korrastada ventilatsioon koos soojustagastusega elamust väljatõmmatavast õhust. Vaatleksin ainult elamute ventilatsiooni korrastamisel üleskerkinud probleeme ja minu ning paljude teiste arust seni tehtud vigadest antud valdkonnas.

Elamute lisasoojustamise põhieesmärgiks on küttekulutuste oluline vähendamine.

Kredexi 35% toetuse saamiseks on vajalik vähemalt 50% küttekulutuste vähenemine , elamu ventilatsioonisüsteemi üleviimine mehaanilisele ventilatsioonile jne.

Kas 50% – 60% küttekulutuste vähendamine on reaalne ? On küll aga siis ei tohi elamu ventileerimisel toimida nii nagu soovitab ülekantud mõistes artikli pealkiri (vt. konkreetsele

elamule arvutatud küttekulu diagrammi ).

Elumajades, kus on paigaldatud eluruumide kütteks ,,Purmo Air“ radiaatorid ja ventilatsioonisüsteem üleviidud mehaanilisele ventilatsioonile , üldjuhul nii aga toimitakse. Antud radiaatoritega on lahendatud tubadesse värske õhu juurdevool, mille suurust ,,tavainimene“ muuta ei saa. Koos mehaanilise ventilatsiooniga tagatakse ruumides pidev normidekohane õhuvahetus on seda vaja või ei . Sellega kulutakse välisõhu soojendamiseks 4-5 korda rohkem kütteenergiat kui enne soojussäästu meetmete rakendamist.

Juhul kui elamu välispiirded lisasoojustakse , on elamu küttebilansis normatiivse ventilatsiooni osa keskmiselt > 50% . Tekib õigustatud küsimus kas korteriomanikul on vaja maksta välisõhu soojendamise eest , mida ta ei kasuta.

Ruumides mida ei kasutata kustutakse tuled .

Nähtamatu õhuvahetuse (ventilatsiooni) korral, millele kulutatakse kuni 20 korda rohkem energiat sellist energiasäästlikku tegevust ei ole alati ette nähtud. . Mehaanilisele ventilatsioonile üleviidud elamus kus korterite ventilatsioonikanalitele on paigaldatud ,,lukustatud“ õhureguleerimisseadmed ja kütteks paigaldatud ,,Purmo Air „ küttekehad ei ole elamu soojussäästlikule ventilatsioonile mõeldud. Ventilatsiooniõhult soojustagastus vähendab küll mõnevõrra küttekulutusi (s.h. ventilatsiooniõhu soojendamiseks) kuid see ei anna alust ruume asjatult ventileerida.

Ruume tuleks ventileerida vastavalt vajadusele, ka ,,tühi“ korter vajab ventileerimist, kuid tunduvalt väiksemas mahus. Elamu ventilatsiooni ja ventilatsiooniõhult soojustagastuse projekteerimisel peame arvestama sellega, et elamu õhuvahetuse suurus sõltub elanike vajadusest ning on kütteperioodil väiksem normatiivsest – vt. tulpdiagrammi. Ruumide optimaalsel ventileerimisel saavutatav energiasääst on märkimisväärne ning ka kooskõlas sisekliima standardi (vt, eelpoolmainitud tabel 2.5 nimetust) nõuetega õhuvahetuse osas.

Ainult elamute optimaalse ventileerimisega on võimalik saavutada küttekulutuste ( s.h. ventilatsiooniõhu soojustagastuseks kulutatud elektrienergia arvestades) vähenemist üle 50%.

Eelpooltoodud arvestades tuleks elamu küttesüsteemi uuendamisel loobuda Purmo Air radiaatorite kasutamisest ning eluruumidesse värskeõhu andmiseks kasutada ,,fresh“ torusid. Pealegi osutub Purmo Air radiaatorite kasutamine koos ,,IKAS“-ga valeks kuna radiaatori võimsus oleneb peale radiaatori pinna temperatuuri ka radiaatorisse võetavast külmaõhu kogusest. Külmaõhu koguse suurenedes , suureneb ka radiaatori võimsus (energiakulutus) , küttekeha keskmine temperatuur alaneb , mistõttu arvestuslikke impulsside arv väheneb (seega, mida rohkem energiat kulutad seda vähem maksad?).

Lõpetuseks soovitus elamute renoveerimisprojekti projekteerimise lähteülesande koostajatele – ventilatsioonisüsteemi osas tuleks muuta tüüpseks kujunenud ja allpooltoodud punkti sõnastust.

Projekteerida väljatõmmatavast õhust soojuse tagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonsüsteem lahendada selliselt, et oleks minimiseeritud elanikepoolne võimalus projekteeritud ja ehitatud süsteemide tööparameetrite omavoliliseks muutmiseks, mille tagajärjel halveneks hoone sisekliima ja/või saaks kahjustada hoone konstruktsioonid. Süsteemi kavandades pidada silmas, et korteri omanike privaatsus saaks võimalikult vähesel määral häiritud projektijärgsete ehitustööde teostamise ajal.

Selle punkti viimane nõue ,,omanike privaatsuse häirimise „ kohta on igati õigustatud. Seetõttu ei ole mõistlik korterisiseste õhu reguleerimisseadmete nõude esitamine elamutes. Antud seadmete paigaldamine on kulukas ja korrastatud WC/vannitubades korteriomanikele vastuvõtmatu, korterite soojussäästlikku ventileerimisel (s.o. muutuvate õhukogustega) ka tarbetu .