Soojussäästlik kütmine ja ventileerimine korterelamutes

Elamu küttesüsteemi uuendamise põhieesmärgiks on tagada kõigis ruumides vajalikud (soovitavad) õhutemperatuurid ning õhuvahetus. Samas oodatakse ka küttekulude vähenemisele mida tavaliselt ei järgne, küttekulutused võivad isegi suureneda.

Uuendatud küttesüsteem jaotab soojussõlmest saadud soojust (küttevett) võrdsemalt. Endisest rohkem soojust antakse varem alaköetud ruumidele ning vähem üleköetud ruumidele. Seetõttu tekib soojussääst uuendatud küttesüsteemist juhul kui elamus oli enne süsteemi uuendamist üleköetuid ruume rohkem kui alaköetuid.

Ruumi kütte üle ei saa otsustada ainult ruumiõhu temperatuuri järgi. Ruumides tekkiva liigniiskuse , süsihappegaasi j.t. saasteainete väljaviimiseks on vajalik õhuvahetus (ventileerimine). Eluruumide ventileerimiseks kulutatakse lisasoojustatud elamus väljast võetava õhu soojendamiseks kuni 2/3 ruumi küttetarbest (Ilma lisasoojustamata paneelmajades on ~1/3).

Seetõttu oleks õigem edaspidi rääkida mitte elamu küttekulust vaid ventilatsiooni- ja küttekulust ning soojussäästus elamu kütmisel asendada mõistega soojussääst elamu kütmisel ja ventileerimisel.

Lisasoojustatud elamu neis ruumides kus hoitakse 18*C (normatiivne 21*C) võib arvestada 15% soojussäästuga. Ventileerides aga eluruumi normatiivsest poole väiksema õhukogusega on soojussääst kuni 33% ! Vähendades veelgi ruumi õhuvahetust, mis on praktikas küllaltki levinenud, võime kokku hoida üle poole ruumi kütte-ventilatsiooni kulust. Seega elamu soojussäästlikkuse põhiteguriks on lisasoojustatud elamul ventilatsiooni korraldus.

Suur soojussääst on võimalik inimeste soojussäästliku tegevusega. Eluruume, mida ei kasutata võib normatiivsest vähem kütta ja ventileerida . Inimese soojussäästliku tegevuse tagab individuaalne küttekulude arvestuse süsteem (edaspidi IKAS).

Praktikast on teada , et elamu küttesüsteemi uuendamisega soojussäästu tavaliselt ei kaasne, soojussääst tekib ainult juhul kui kaasajastatud küttesüsteemile paigaldatakse IKAS. Saavutatav soojussääst 20-25%.

Vaatamata süsteemi suhteliselt suurele ebatäpsusele on Eestis IKAS-i kasutatud aastaid. Algselt jagati IKAS-e abil 80% elamu kütteks ja ventilatsiooniks tarbitud soojusenergiast, mistõttu 1 m2 küttehindade erinevus erinevates korterites oli põhjendamatult suur (kuni 4 korda). Käesoleval ajal on õigemaks peetud IKAS abil jaotava osa olulist vähendamist .

Arvestades eelpoolmainitud võimaliku soojussäästu suurusega lisasoojustatud elamus võib 1 m2 küttehindade erinevus korterites olla kütteperioodi keskmiselt, kuni 2,5 korda. Seetõttu on soovitav IKAS abil jaotada 60% ja korteri köetava pinna järgi 40% elamu kütte ja ventilatsiooni soojatarbest.

Lisasoojustamata elamutes, kus ventilatsiooni osa elamu küttebilansis on väiksem võib 1 m2 küttehindade erinevus korterites olla teoreetiliselt kütteperioodi keskmiselt, kuni 2,0 korda ning IKAS kaudu jaotatava osa suurem (50%) soovitav . Arvestades vabasoojusega s.o soojuseraldustega elektriseadmetelt, el. valgustuselt, päikeselt, inimestelt jne. võib küttetariifide erinevus eelpooltoodust suurem olla, eriti kütteperioodi alg- ja lõppfaasis.

IKAS ei taga majas võrdsust küttearvete tasumisel, sarnaste korterite küttearved hakkavad süsteemi paigaldamisel erinema ja see võib põhjustada esimestel kuudel pahameelt. Seetõttu on oluline paigaldatud IKAS töö analüüs ning vajadusel muuta süsteemi seadistust (küttekehadele määratud parandustegureid).

Seadistust tuleb muuta samuti elamu küttebilansi muutumisel (näiteks katuse lisasoojustamisel tuleb suurendada ülemise korruse radiaatorite parandustegurite väärtusi).

Ebavõrdsus küttearvete tasumisel esineb ka ilma IKAS-ta korterelamutes, kus toimib loomulik ventilatsioon ning kus kõikide ruumide õhutemperatuurid on võrdsed (harva esinev). Kuna ülemiste korruste korterite õhuvahetus on kordi väiksem alumiste korruste korterite omast siis kulutatakse seal vähem soojusenergiat vajaliku toatemperatuuri saavutamiseks ning küttetariif peaks samuti olema väiksem. Ebaõiglus kütte-ventilatsiooni eest tasumisel elamu lisasoojustamisel suureneb koos ventilatsiooniosa (%) suurenemisega elamu küttebilansis . Samas osutub ruumide võetava külma õhukoguste mõõtmine praktiliselt teostamatuks.

IKASE- paigaldamisel ebaõiglus , mis on tingitud ruumide erinevast õhuvahetusest kaob, sest mida rohkem külma õhku ruumidesse võetakse siis seda rohkem kulutatakse ruumi kütteks soojusenergiat.

Suhteliselt ebatäpse IKAS süsteemi kasutamisele , soojussäästu seisukohalt , lisasoojustatud kortermajades alternatiivi ei ole. Süsteem tuleks paigaldada uuendatud 2-toru küttesüsteemile. Korteriomanikul on võimalik valida normatiivsest +/- 3*C erinev toatemperatuur .

Ruumiõhu temperatuuri alandamisest suurem soojussääst on tagatud lisaasoojustatud elamutes ruumide optimaalse ventileerimisega . Ventilatsioonisüsteemi töö tõhustamiseks tuleb loomulik ventilatsioon asendada mehaanilisega ning tagada värskeõhu juurdevool eluruumidesse.

Olenevalt ruumis viibivate inimeste arvust j.t. saasteallikatest võib ruumi õhuvahetust oluliselt piirata . Õhuvahetuse piiramisel arvestada standardi EVS-EN 15 251:2007 nõuetega õhupuhtuse osas.