Fassaadi soojustamisest

Fassaadi soojustamine ei ole halb mõte, kui soovite investeerida elamusse.
Soojussäästu seisukohalt ei ole ta vaatamata hinnatõusule üle 1000 kr/MWh-eest siiski majanduslikult tasuv, eriti siis kui säilitatakse vana küttesüsteem.

Fassaadi soojustamine mõjub erinevalt tubade küttevajadusele, rohkem saab soojust säästa tubades, kus on suured välisseinte pinnad – vähem seal, kus tubade küttebilansis on seinte osatähtsus väike. Elamu otsas paiknevate tubade kütteks võiks seetõttu rohkem küttevee temperatuuri alandada kui keskel paiknevates tubades. Määravaks jääb nendes ruumides kütteks vajalik küttevee temperatuur. Otsatoad köetakse üle ja üleliigne soojus tuleb aknast välja lasta. Kui küttesüsteem oleks termostaatventiilidega varustatud, siis sellist soojuse raiskamist ei toimuks. Siiani raviti küttesüsteemi tasakaalustamatust põhiliselt elamu otsaseinte ja katuse lisasoojustamisega., mis vana küttesüsteemi korral erilist soojussäästu ei andnud, küll aga tõi vajaliku soojuse otsakorteritesse ja ülemisele korrusele ja üleliigne soojs lasti aknast välja.

Käesoleval ajal on hakanud levima fassaadi osaline soojustamine. Seda tehakse suure soojussäästu lootuses. Ei soojustata aga rõdude ja lodžade seinu. Antud juhul võib olla saadav soojussääst märkimisväärne, kui eelnevalt on kaasajastatud küttesüsteem või rõdud/lodžad korralikult “kinni ehitatud”. Kui seda tehtud ei ole, tuleb küttevee temperatuurigraafiku valikul arvestada mittesoojustatud välisseintega tubade kütteks vajaliku veetemperatuuriga ja suur osa võimalikust säästust jääb saamata.